TÜ tehnoloogiainstituut

Teaduse abil
uute tehnoloogiateni

17.08 kell 10-16

Tartu Ülikooli Raamatukogus

0
TÜTI aastat
0
ESINEJAT
0
ETTEKANNET

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut tähistab 20. aastapäeva. 17. augustil kell 10.00-16.00 toimub konverents Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis, kus esinevad meie instituudi asutajad, juhid ja teadlased. Räägime instituudi algusaegadest ning sellest, kuhu oleme jõudnud, kuid peamiselt keskendume hetkel aktuaalsetele teadusteemadele. Konverents on eestikeelne ja suunatud laiemale publikule, oodatud on kõik huvilised.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Reet Kurg räägib instituudist aastal 2021.

Mart Ustav räägib oma ettekandes esimesest viiest turbulentsest aastast TÜTI toimimisel.

Ülevaade TÜTI käivitamisest, kuidas ja miks ma läksin seda protsessi juhtima, millised olid lootused alguses ning mis sellest sai pärast viit aastat rööprähklemist.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura räägib oma ettekandes teemal “Aquila non captat muscas”. 

Meie kõige piiratum ressurss on aeg ja suurim viga, mida saame teha, on kulutada seda pisiprobleemidele. Aeg on mõelda läbi järgmised käigud ning tõusta veel kõrgemale.

Andres Merits räägib oma ettekandes teemal “Viirused – mitte ainult probleemid vaid ka võimalused”.

Viirused on hästi tuntud kui haiguste põhjustajad. Samas on nad ka kõige mitmekesisemad ja kõige kiiremini evolutsioneeruvad bioloogilised objektid. Viirused kasutavad oma paljunemiseks unikaalseid molekulaarseid mehhanisme ja ensüüme mida on võimalik rakendada mitte ainult viiruste vastaseks võitluseks. Viiruse paljunemise mehhanismide ja viirus-peremees vastasmõjude uurimine on see seetõttu oluline biomeditsiini, biotehnoloogia ja sünteetilise bioloogia arenguks.

Tanel Tenson räägib oma ettekandes teemal “Kuidas bakter antibiootikumiravi üle elab?”

Antibiootikumiresistentsus on kasvav probleem. Resistentsuse puhul suudavad bakterid antibiootikumi juuresolekul kasvada. Paraku võivad bakterid antibiootikumiravi üle elada ka ilma resistentsuse tekketa. Bakteripopulatsioonis on alati üksikuid rakke, kes on antibiootikumidele tundetud. Kuidas sellised bakterirakud tekivad? Kuidas antibiootikumiravi efektiivsemaks muuta?

Gholamreza Anbarjafari räägib oma ettekandes teemal “iCV’s contribution on Responsible AI for society”.

With the new EU regulation on utilisation of AI, it is becoming more important to understand if the developed AI solutions fit within the defined regulations. Our researchers are investigating to assess if the AI is suffering from any bias (such as gender, race, age, etc.) or if all steps of development are followed based on Responsible AI regulations.

Hannes Kollist räägib oma ettekandes teemal “b-riik ja t-riik”

Kaspar Valgepea räägib oma ettekandes teemal “Gaasfermentatsioon – järgmine aste jäätmetest süsiniku ringlussevõtuks”.

Ettekanne tutvustab gaasfermentatsiooni tehnoloogiaid, millel on suur potentsiaal globaalse süsinikukriisi leevendamisel läbi jätkusuutliku kemikaalide ja kütuste tootmise jäätmetest. Tehnoloogiad võimaldavad erinevatest jäätmest (nt heitgaasid, tahked jäätmed) süsinikku ringlusse tagasi suunata kasutades bakteritest rakuvabrikuid.

Lauri Vares räägib oma ettekandes teemal “Kas ja kellel on keemiast kasu”.

Suure mugavuse tõttu on plastikutest kujunenud meie igapäevased kaaslased. Paraku on nende väljatöötamisel suuresti ignoreeritud nende tootmisel ja tarbimisel tekkivat mõju, mis on viinud üleüldise ‘plastikriisini’. Kas ümbertöödeldavaks disainitud biotoormest materjalid võivad tuua leevendust?

Hanna Hõrak räägib oma ettekandes teemal “Taime õhulõhede mõistmisest suure saagini”.

Õhulõhed on väikesed avad taimelehtedes, mille kaudu siseneb fotosünteesiks vajalik süsihappegaas ja väljub taimest auruv vesi. Õhulõhede arv ja käitumine mõjutavad taimede veekasutuse efektiivsust, põuataluvust ja tootlikkust. Õhulõhede tekkimise ja toimimise mõistmine aitab kaasa muutuvas kliimas edukamate taimesortide väljatöötamisele.

Kaija Põhako-Esko räägib oma ettekandes teemal “Ioonsed vedelikud uutes tehnoloogiates – eile, täna, homme”.

Ettekanne annab ülevaate Intelligentsete materjalide ja süsteemide laboris välja töötatud pehmerobootika lahendustest ja ioonsete vedelike rollist nende tehnoloogiate arendamisel. Lisaks seni tehtud tööle tutvustatakse uusi ioonsete vedelikega seotud arengusuundi mitmesuguste meditsiiniseadmete väljatöötamiseks.

Karl Kruusamäe räägib oma ettekandes teemal “Miks robotid ikka veel … ?”

Tõenäoliselt igaühel meist on tänaseks tekkinud mingid ootused, kõhklused ja veendumused robotite rolli osas meie eludes. Kuigi robotitest räägitakse erakordselt palju, tekib paratamatult teatav ebakõla meediamüra ja meie igapäeva vahel. Kus on need robotid, mis kõik tüütud tööd peaks ära tegema? Miks ei sõida isejuhtiv buss Tartu ja Tallinna vahel? Miks toovad pakke koju jätkuvalt inimkullerid? Ettekandes otsime vastuseid just taolistele küsimustele ning vaatleme, mis on TÜTI teadlaste roll robotitehnoloogia edendamisel.

Vahur Zadin räägib oma ettekandes teemal “Materjalitehnoloogia: ‘CERNi osakestekiirenditest meditsiiniseadmeteni”

Väga oluline info!

Kuna valitsus on kehtestanud koroonaviiruse laialdase leviku tõttu uued piirangud, siis järgime neid meiegi! Sündmusele tulles ole valmis esitama kontrollijatele üks järgmistest:

  • COVID-19 immuniseerimise tõend;
  • Oled läbi põdenud Covidi ja sul on läbipõdemise tõend;
  • Oled teinud negatiivse PCR testi, mis ei ole vanem kui 72 tundi;
  • Oled teinud eelnevalt antigeeni kiirtesti, mille tulemus oli negatiivne ja mis ei ole vanem kui 48 tundi;
  • Tõendid saad luua patsiendiportaalis www.digilugu.ee
 

Kiirtesti tegemise võimalust pakume ka 16. augustil kell 14.00-18.00 tehnoloogiainstituudis. Kiirtesti saab teha selles vahemikus instituudi esimesel korrusel kesklinna poolses seminariruumis number 106. 

 

Konverents on suunatud laiemale publikule, mistõttu on oodatud kõik huvilised. 

Palun täida allolev registreerimisvorm, et teaksime Sinuga arvestada.

Konverentsi kontakt

Teve Rajamets

teve.rajamets@ut.ee

+372 5624 9014